NY - gotta love this city

Vahepeal on asjad muutunud.

Või õigemini, ma polegi vist kirjutanud et sain Urbanisse tööle absoluutselt viimasel hetkel. Umbes kolm nädalat tagasi andis mu programm mulle viimase hoiatuse, et kui ma esmaspäevaks oma pabereid korda ei saa peavad nad mind siit minema saatma minu oma kuludega ja mu lennupilet ei olnud ümber vahetatavad. Sel ajal olin ma juba üsna alla andnud kui aus olla ja olin pea 99% kindel et lähen koju tagasi. Samal ajal ma aga usaldasin kõik Jumala kätte ja teadsin et mis iganes juhtub on Jumala tahe minu elu jaoks ja tema teed on tihtipeale meile mõistmatud.

Let's just say et nii ongi. Pühapäevaks sain kuidagi üsna kogemata paugust intervjuu Urban Outfittersisse. Pidin sinna kella 8ks minema ja jäin hiljaks kuna metroo käis eriti suurte vahedega. Kopsisin tükk aega ukse peale kuni lõpuks üks tüdruk tuli ukse juurde ja kutsus seejärel oma manageri kes ukse lõpuks mulle avada võis. Long story short - tunni aja pärast väljusin ma samast poest allkirjastatud töölepingu ja täidetud viisasponsori lepinguga. See oli reaalselt üks päev enne minu viimase notificationi päeva.

Peale seda järgnes poolteist nädalat vaikust - Urban ei pannud mind graafikusse ja paberimajandusega olid jamad. Mu viisasponsoril oli vaja Urban Outfittersilt mingeid pabereid mida mu manager väljastaga ei saanud ja nende tagaajamine võttis kaua aega. Ma olin vahepeal juba jälle kojumineku valmiduses kuna kaks nädalat ja midagi polnud toimunud kuniks lõpuks sain kirja mida ma reaalselt enam ei lootnud kunagi saada - "We confirm that you are officially allowed to work at Urban Outfitters " mis pmst tähendas et paberimajandusega on all good ja ma saan sügise alguseni USA'sse jääda.

See hetk oli üsna kirjeldamatu. Peale poolteteist kuud praadimist ja ootamist oli Jumal ikkagi ustav ja kandis minu ees hoolt nagu ta on seda Piiblis lubanud. Reaalselt see oli üks mu elu kõige ulmelisemaid hetki - piduuu!

Nüüd siis muutuste juurde ...

nädal tagasi kirjutasin Urban Outfittersile et ma tulen sealt töölt ära. Kuigi jah, ma tegelikult ei töötanudki seal mitte ühtegi päeva. Lõppude lõpuks pandi mind graafikusse ja siis esimene päev kui pidin tööle minema hellati mulle õhtu enne et minu vahetus ei lähe vaja. Selle ajaga sain ma omale proovipäeva aga Stella töökohas Amorinos mis on gelato (kvaliteetne jäätis) kohvik. Kuna see oli üsna kindel et ma saan sinna tööle ja täisajaga (Urban oli poole kohaga ja nädalas sai suht vähe tunde) siis otsutasin et pühendun pigem ühele tööle mitte ei hakka kahte tööd pidama. Kirjutasin Urbanile et olen leidnud omale täisajaga töökoha millele kavatsen pühenduda ja nende vastus minu kirjale oli (peale kolme päeva ) - "Hey Anete, thank you for letting us know." .. so that went well.

Praeguseks olengi kokku juba neli päeva töötanud Amorino's. Ma tõeliselt naudin selles kohas töötamist, saan ilusaid jäätise lilli teha ja mis kõige parem - vahetevahel teeb keegi mõne cup'i või coun'i valesti ja peab kliendile uue tegema, valesti tehtud asjad ehk "mistakes" lähvad külmikusse ja peale vahetuse lõppu võib sealt pmst neid teepeale kaasa võtta ja süüa - best job eveerrr!

Täna hommikul oli meil kogu meeskonnaga koosolek kus ülemus rääkis mõned asjad üle mida parandada saame ja tegi väikese testi meie teadmiste kohta Amoreno asjadest. Ütleme nii et ma põrun mõnusalt aga ma olen kõige uuem töötaja ka nii et annavad andeks, midagi ikka teadsin :)
Näiteks üks küsimus oli et kus hoitake erinevaid restock'i asju. Meil on keldrikorrusel väiksed laoruumid ja enamus küsimuste vastuseks oodati ilmselt täpset kohta alla korrusel. Ma kirjutasin pmst iga lünga taha - downstairs, downstairs ... close enough ?!

Koosolekul saime omale ise crepp'e vahvleid ja kohvisid teha - dream come true! Kes ei tahaks minna jäätisekohvikusse ja teha omale pmst mida iganes ise tahad .... well, I do!


Peale tööd kolasime Stellaga Brooklynis ja avastasime Bushwick'i ala mis on pmst meie kandis. Üsna kodu lähedal olles leidsime paljad kutid kes tegid trikke. See place nägi välja nagu tseen filmist Step Up, ulme!

Alguses vaatasime nende tegemisi kaugelt, siis astusime natueke lähemale kuni sinnamaani kus ma võtsin oma kaamera välja ja hakkasin iga nende hüpet stalkima. Ulme kutid ikka, ma olen õnnelik kui ma üless-alla hüppamisegagi hakkama saan.

Homme jälle Hillsongi ja pärast tööle ka - excited !!

@ MOMA

@ Roccafeller

@ Washington Square park