USA tour : last day in NY

Pühapäeval avasin silmad ja seesama imekaunis vaade koos päiksega oli esimene asi, mida sel päeval nägin.

Rääkisime Kauna ja Mihkliga juba enne reisi, et võiks nendega koos NY's shooti teha ja sellel hommikul saidki plaanid teoks. Olen juba ammu tahtnud pildistada koos nais- ja meesmodelli, kes mõlemad on pidulikult riides - need kakskümmend minutit olid täis intspiratsiooni ja ilusaid pilte, kuna kui sinu ees on NY skyline ja imearmas paar pluss soe ja mõnus päike ... mida veel võiks üheks fotoshoodiks tahta!?

Edasi pakkisime asjad kokku ja suundusime Williamsburgi, teisele katsele et näha hipsterilinnakest.

Seekord oli meie katse edukas ja seda seepärast, et Mihkel oli autoga ja teadis, kuhu ta läheb. Tagasi vaadates olen ma ikka ütlemata tänulik, et Kauna ja Mihkel meiega tegeleda viitsisid ja meil enda juures ööbida lasid, nad on tõepoolest üks väga intspireeriv paar!

Williamsburgis läksime kohalikku hipsteri restosse, mis oli M'i sõbra oma ja kus ma sõin oma elu parima brunchi. Mitte, et ma enne kunagi brunchi söönud oleks (vähemalt teadlikult mitte), aga usun et kui see peaks veel kunagi juhtuma siis seda kohta ja selle toitu on raske ületada. 

Kes kunagi on käinud sellisel leheküljel nagu www.lookbook.nu , siis teavad, mida tähendab "lookbooki mees" . Anyways ... seal oli täpselt üks selline mees, nagu oleks Lookbookist välja karanud. Ma tahtsin tast pilti teha aga kuna ta istus üsna meie lähedal lauas, siis ma väga ei julgenud oma kaameraga ja nina all hüpata. Ühe pildi peale suutsin ta ikkagist uduselt peale jätta, mängisin et teen Kaunast pilti :D

Peale imehead sööki ja maja kulul magustoitu jalutasime veidi hipsterite keskel ringi. Tänavad olid täis vintage'i müüvaid stiilseid keskealisi naisi ja raamatuid ja ehteid müüvaid muid toredaid inimesi. Meil kahjuks polnud aega seal väga kaua ringi vaadata, kuid ükspäev lähen kindlasti veel sinna kauemaks kolama :)

Üks müüt sai igatahes purustatud seal veedetud ajaga - mitte ükski hipster ei kandnud nullklaasiga prille. Mina olin sel päeval ilmselt ainuke, kes hipsterite linnaosas fake prille kandis ja proovis eriti hipster välja näha.

Õhtul viisime oma kohvrid M'i töö juurde valvuri kätte ja läksime ise teist korda Hillsong NY'i - teenistus algas kell üheksa ja see oli neil selle päeva viies või kuues teenistus .. ei mäleta enam. Kirik oli jällegist rahvast pungil täis ja järjekord kirikusse sisse saamiseks ulatus pikalt üle New York'i tänavate. Sellel hetkel mõtlesin, et tahaks näha juba seda päeva, kui Eestis peab tegema kirikutes mitu teenistust päevas, et rahvast kuidagigi ära mahutada . Hillsong oli hea, väga hea. Jutlust seekord polnud, vaid ülistus ja lühikesed mõtted Hillsong NYC pastorilt Carl Lentz'ilt.

Peale churchi läksime jalutama ... jalutasime Mäkki, kus me olime vähemalt poolteist tundi. Vahepeal oli tunne, nagu nad hakkaksid sulgema kuid meie slogan sellel ööl oli : "visake välja kui tahate, ise me ära ei lähe" ... lõpuks me siiski lahkusime sealt. 

Jeps, meil oli käsil allnighter New York city's. Võiks ju arvata, et see on mõnus - I mean, kes ei tahaks veeta ööd NY's ringi chillides, aga me olime super väsinud. Me ei hakanud omale öömaja otsima, kuna buss DC'sse läks juba 6am. Peale 24/7 poodides chillimist, mis ainukesena sellisel kellaajal lahti olid(or so did we think), jõudsime 2am ajal omadega Times Squerile ja juhtus midagi imelikku ja maagilist samal ajal, Forever 21 uksest tuli välja tumedanahaline suurt kasvu turvamees, ja tegi ukse lahti. Ma ei saanud aru, mis toimub, kuna kell oli 2 öösel. Tükk aega mõtlesime, kas minna sisse või mitte kuid lõpuks läksime. Poes eskalaatorid töötasid ja viie korruselises Forever 21's (viis korrust ground floorist alla poole, maa alla) olid inimesed sees. Peale mõnda aega ehmunult ringi vaadates selgus, et pood suletakse. Jeps, see pood oli lahti kella 2ni öösel ... pole paha. 

Peale kolmes Mäkis hangumise sain sellel ööl ära teha oma kaua oodatud Times Squere ja hot dogi pildi.

Poole kuue ajal hommikul võtsime oma kohvrid ja tore uksehoidjast naine püüdis meile takso kinni. Bussi oodates seisime pikas järjekorras kuniks kell tiksus bussi väljumise ajani ja mida ei olnud oli buss, peale kahtekümmend minutit still nothing. Veidi jube oli küll seista külmas hommikuses NY's ja oodata bussi, mis oli üle poole tunni hilinenud, kui seljataga oli just üks elu jubedamaid bussikogemusi. Õnneks mõne aja pärast tuli buss siiski kohale ja saime ilusti DC poole sõitma hakata.

Viimane pilt NY'le - päikesetõus ja NY skyline ... magic.

USA tour : Columbus & back in NY

Siinkohal mainiks, et blogi kirjutamine NY'st sel ajal, kui sa ise juba Eestis tagasi oled, on üsna kurb. Praegusel hetkel tahaks kohe väga-väga sinna tagasi minna, loodetavasti varsti näeb jälle seda kaunist linnakest.

....................

Imeilus hommik peale pulma. Leppisime Stepheni vanaemaga eelneval õhtul kokku, et kui me lõuna ajaks ülesse ei ole tõusnud tulevad nad meid äratama. Seega tõusimegi veidi enne 12st ülesse, kuna me kohvrid olid üsna laiiali ja oleks olnud üpriski piinlik, kui vanaema seda segadust meie toas näinud oleks. 

Tegin vanavanemate kaunis kodus pilte ja sain ka nemad ise pildi peale jäädvustatud. No vaadake neid ometi, justkui ühest USA muinasjutust välja hüpanud oma kahe armsa koeraga. Ja nad tõepoolest on sama toredad, kui nad pildid välja paistavad.

Pealelõunat läksime Stepheni vanemate juurde. Stephenil on õde Carla, kellega ma enne ärasõitu väikese shoodi Columbuse lähedal asuvas väikeses linnakeses nimega Pickerington tegin. Ta rääkis, et on enne ka modell olnud, minisugune senior model värk, meile veits võõras. 

Enne bussile minekut käisime Stepheni ema ja Ketu perega veel ühes suures ostukeskuses, mis reaalselt oli suurem kui paljud Eesti linnad ja samal ajal see nägi ka välja nagu linn, kuna sel olid tänavad, tänavavalgustid, purskaevud ja mida kõike veel.

Õhtune bussipeale minek ... meil olid ostetud piletid sama bussifirmaga, mille tõttu me ööpäeva oma reisist kaotasime. Ootasime hirmuga saabuvat bussi, mis loomulikult jäi ligi pool tundi hiljaks ja kui see lõpuks saabus ... täpselt sama buss, millega me juba sõitnud olime. See oli päris hirmus, me olime ikka üsna kindlad, et õigel ajal me NY ei jõua, kuid kõik läks üllatavalt hästi.

Back in NY, jõudsime Chinatowni tagasi hommikul ja sees oli veidi kõhe tunne. Pidime ööks Kauna juurde minema, kuid meil polnud õrna aimugi, kuidas sinna saada ja meil olid kaasas meie hiiglasuured ja rasked (mul oli raske, ma ei kujuta ette kust ma kogu selle pahna juba selleks ajaks kokku olin ostnud) kaasas, mida me pidime igast metroo trepist ülesse ja alla tassima. See hommik oli esimene hetk selle reisi ajal, kui mul oli sees veidi halb ärevus kuna ma ei kujutanud ette, mis edasi saama hakkab. 

Lõpuks saime metrooga Brooklynisse ja saime tänu ühele hispaania kutile takso, kes meid õigesse kohta ära viis.

Kes on mu USA blogi eelnevalt lugenud, siis esimesel päeval käisime külas mu kursaõel, kes elab koos oma poisiga miljonivaatega korteris ... me olime jälle seal. See vaade, mis nende korterist avaneb, võtab lihtsalt iga kord sõnatuks. Aknast välja vaadates näed otse üle jõe ÜRO maja, Times Squeri, Empire State buildingut ja mida kõike veel. 

Kuna me eelmisel korral ei jõudnud NY's väga palju turistiasju teha, siis esimene koht, kuhu sel päeval läksime, oli Top of the Rock. Enamus turiste, kes NY'i lähevad, külastavad hea vaate pärast alati Empire State buildingut. Well, see on üsna kuulus ka and I don't blame them. Me ise oleks ka sinna otsa läinud, kui Kauna ja Mihkel poleks meile rääkinud Top of the Rockist. Esiteks see on odavam, seal pole nii suuri järjekordi (me saime pileti ja katusele all in 15 minutes) ja vaade on palju parem. Pluss, kui sa oled Esmpire State buildingu otsas siis millest sa ei saa pilti teha? Yep, that's right ... Empire State buildingust ofc :) 

Enne ülesse minekut otsisime õiget kohta, kust piletit osta ja saime omale valvurist sõbrakese. Kõik algas sellest, et ma küsisin kahelt valvurilt : "Do you know how we can go hight" or sth like that ja nad hakkasid nalja tegema, et turistid tulevad ja küsivad kohe kuidas pilve tõmmata. Nojaa, nalja sai ... kõik lõppes sellega, et meil on nüüd Seidiga instas üks follower juures :D

Ülesse jõudes .... wow, milline vaade.

Peale tuhande pildi tegemist tegime väikese shopingu ja siis oli aeg saada kunstiliselt harituks NYC Metropolitan Museum of Arts'is. 

Now, kui me oleks jälle tüüpilised turistid olnud, oleks me läinud muuseumisse ja maksnud sissesaamise eest 25 dollarit. Kuna meil oli aga kohalik host Scott, kes rääkis meile, et see rahasumma on igal pool hinnasiltidel kirjas vaid "soovitusliku annetusena", siis maksime me neile pileti eest umbes 2 dollarit. Põhimõtteliselt sa võid neile maksta ka viis senti ja saad pileti kätte. Ja kui sa juba sees oled siis tee nii palju pilte, kui süda lustib. Ma alguses olin üsna ettevaatlik ja tegin paar pilti salaja, kuid nähes, et iga teine inimene teeb oma suure kaameraga turvamehe ees igast kunstiteosest kolmkümmend pilti sain aru, et siin vist nii asjad käivadki. Londonis oleks meid peaaegu telefoniga salaja tehtud pildi eest muuseumist välja visatud.

MMofA ise oli hiiglaslik ja me ei jõudnud sellest isegi veerandit ära vaadata. Kindlasti üks koht, kuhu ma tulevikus tagasi lähen. 

Oleks kahtlane, kui midagi imelikku seal muuseumis juhtunud poleks ja sellepärast paningi ma pilti tehes kogemata ühe ekspeditsiooni alarmi tööle ... päris kõvasti uilgas teine. Jooksime sealt üsna kiiresti minema ...

Õhtul viisid Kauna ja Mihkel meid Brooklynisse Mannhattani imelist vaadet vaatama ... võttis sõnatuks kogu see ilus linn, jõgi, sillad ja kogu see peegeldus ja valguse mäng.

Sellel ööl, enne magama jäämist heitsin viimase pilgu tuledes Mannhattani skyline'ile ja sulgesin oma silmad. Oli järjekordselt imeline päev selles kaunis linnas.

(oki ... lõpp kiskus veidi luuleliseks ära aga ma olen seda alati teha tahtnud :)

Enjoy the pictures!

..... back in NY