Feb 7, 2012

EBS Business Spirit : Skillet - John Cooper

It was a beautiful Saturday evening in Finland Turku when I had the change to make an interview with the main performer of the Maata Näkyvissä festival – Skillet. The band leader John Cooper was kind enough to answer some of my questions about the band and his personal life.


Skillet is a world known alternative-rock band from USA Memphes Tennesse. Band vocal John Cooper started the band in 1996 and since then they have had hundreds of sold-out concerts. In addition to John there are three more members in the band – Johns's wife Cory Cooper, who plays the quitar and the keyboards, Jen Ledger, who plays the drums and Seth Morrison, who plays the quitar.


Where did the name Skillet came from?

The name Skillet means actually a fring pan, like the one you make eggs in. The reason we called our band Skillet is that when we first got together we were all from diffenent bands and someone said that it was like cooking- taking all the different incritiens, throughing them all to a skillet and making something – that is why we called it a Skillet. When I think about it now then it is not too smart name.


Who is writing all of your songs and what is the story behing the song “A day too late”?

Most of the songs are written by me. Sometimes we write songs also together with my wife Corey who is playing the quitar and the keyboards in the band, we wrote the song “Heroe” together.
“A day too late” was written because when I was working on our latest record “Awake”, I was writing the record for a very long time and I was really stressed out and I was working so hard that I wasn't really spending much time with my wife and our two kids. When I realized that I was sacrofizing my family to try to write this record I was really sad about it and I wanted to write a song that basically said that I don't want to waste my life doing all these things that don't matter and instade do the things that do matter – your relationship with God, with your family and all those really important thing. So that what “A day too late” is about.

You have one famous famous song called “Monster” and there is a part with this really scary voice – who is doing the scary voice in this song?

When we did the record I just sing it and our producer turned it into this crazy monster voice. When I heard it I just loved it – I thought it was very clever and funny.

How do you pick your clothes for the concerts – do you have a stylist or do you shoose yourself what are you going to wear in the concert?

I pick them myself. I love fashion, I used to have a clothing line as well and I used to made some of my clothes myself. Sometimes on stage you got to pick what is comfortabe because you get a little swetty and a little crazy out there.

You are a Christian band. Are all the band members christians?

Yes, absolutely. Every one of us is very passionate about being a Christian, about knowing Christ and very passionate about our mission which is to play rock music with a message.


Do you like reading the Bible?


I love reading the Bible. Funny enough – I have loved God since I was a kid, I became a Christian when I was five years old and I have had a relationship with Him since then but I have not always liked reading. To be honest then reading the Bible ,when I was younger, was very confuseing. I understood some of it but some of it I found very confuseing. As I have got older I have learned to love the Bible. I love understanding the way that God loves us and how wonderful God really is -that have became clear to me as I have gotten older.

You have two children- what is the main thing you want to teach your children about God?

The main thing I want to teach them is that they can experience God on their own. They don't
have to believe God just because I do but that God is real and wants my kids to know Him. America is very christianized nation – a lot of people go to church and they are being rised in churches but they are not really christians even though they go to church and try to act like christians even thouh they really don't know God. I believe that it is very important that people would understand that they don't have to “fake it”. I want my kids to have a relationship with God, to know that He is real on their own- not just because I tell them what to do.






Feb 6, 2012

About traveling in/to London


Wrote down some tips for traveling in London... hope these can be useful to u some day!

How to get to London?

I flew to London with Ryanair. I'm not sure how much does it cost to travel from other countries but I'm sure it's much cheaper when to travel with other companies. If u'r going to London throw Luthon airport then buy u'r bus tickets early from internet - http://www.easybus.co.uk/ . If u'll buy them early enought u can get them for much less money.

Where to stay?

When planning my London trip one thing was clear - I wanted to spend as less money as possible for the sleeping place. That is a reason why we stayed in a hostel called The Royal Bayswater Hotel in a room where 10 people were together. Thow we had all these randon people sleeping in the same roon with us, they were all supercool. There weren't anything classy about this hostel but what more can u ask for 10 euros per night. The hostel's locastion was perfect - 15 minutes by foot to the Oxford street and also to Notting Hill.

How to travel in London?

People were talking a lot about the Oyster card - u just load money on the card and then u'll use it when u'll use it but when u'r traveling with the metro more than 3 times a day then I'll reccomend to buy the dayticket. It costs 7 pounds and u can use the metro and the double teckers as many times as u wish in a day. We did 2 traveling days when we bought the traveling cards. The other days we spent some time in the area we could walk and because the hostel's location was so good we had lots and lots of things to do near our hostel.

Where to go/what to do in London?

*National Museum of London (free of charge)

*Notting Hill's flea marker (opened only on Saturdays until 5pm )

*Camden - the flea market (opened every day.. I think) and the area

*Oxford street - all the cool stores are on that street

*All the London attractions as London Eye, Big Ben edc.

*Go to a random double-decker and drive with it where ever it goes

*Make friend with the local people- they are nice

*For sure go to the Hillsong church! Even if u don't believe in God then it is just an amazing experience! It's totally free of charge and u have four different time to choose on Sundays. Also check out the calender in the Hillsongs' webpage , there might be some other cool events!

********************************************************************************************


Panin kirja mõned asjad Londonisse mineku ja seal oleku kohta, mida on ehk hea teada, kui Londonisse tripile lähte!

Kuidas Londonisse jõuda?

Mina läksin sinna Ryanairiga. Tallinnast läheb lennuk otse Luthon lennujaama, mis asub küll Londoni kesklinnast suhteliselt kaugel, kuid kui reisi piisavalt varakult planeerida, siis võib ka trantspordi linna suhteliselt normaalse hinnaga saama. Mina ostsin lennupiletid u. 2 kuud enne lendu ja edasi-tagasi (käsipagasiga) maksis kokku 45 euri. Hiljem võtsime Hele-Maiga kahe peale ka ühe 15 kilose lisapagasi, mis maksis 15 euri- soovitan soojalt neile, kellel plaanis suurele shopingule minna:)!
Buss, millega Londoni kesklinna saab on Easybus  ja mida varem ära bronnite piletid, seda odavamalt saate.

Kus ööbida?

Londonisse minnes olin ma kindel, et ööbimise peale tahan ma raha kulutada nii vähe, kui võimalik. Seega ööbisime hostelis, kus ühes toas pidi broneerimise järgi olema 20 inimest, kuid lõpuks oli see siiski 10 inimese segatuba. Kõik meie toanaabrid olid väga toredad ja julgen ka seda hostelit soovitada. See oli küll üsna rott, kuid samas mida muud sa 10 euri öö eest tahad saada. Puhtad linad olid hinna sees ja asi toimis. Hosteli nimi, kus ööbisime oli The Royal Bayswater Hotel . See asus u. 15 minuti kaugusel jala Londoni suurimast shopingutänavast - Oxford street'ist ja umbes sama palju Notting Hillist, pluss Hyde park asub täpselt üle tee!

Kuidas koha peal liikuga?

Palju oli juttu Oyster kaardist. Sinna peale kantakse oma soovi kohaselt raha ja siis saab seda kasutada iga kord kui sõidad metroo või double deckeriga- saab odavama pileti kui muidu. Samas kui sõita päevas rohkem kui 3 korda, siis soovitan ma osta päevakaardi, mis maksab 7 poundi ja selle kaardiga saab terve päev sõita lugematul kordadel nii metroo kui ka punase ilusa kahekordse bussiga. Meie tegime näiteks nii, et kahel päeval otsime selle päevakaardi ja siis sõitsime sellega igal pool ringi ning ülejäänud päevadel chillisime hosteli ümbruskonnas ringi, kuhu jaksasime jala minna.Kuna hosteli asukoht on nii super, siis õnneks jätkus tegevust palju.

Mida kindlasti Londonis külastada/teha?

*National Museum of London

*Notting Hilli kirbukas (avatud ainult laupäeviti u. kella viieni)

*Notting Hill

*Camden - nii kirbukas kui ka ümbruskond

*Oxford street - kõik poed on sellel tänaval esindatud

*Londoni vaatamisväärsused nagu nt London Eye, Big Ben jne

*Istu suvalise double deckeri peale ja vaata kuhu see viib

*Suhtle palju kohalikega, nad on toredad

*Kindlasti mine Hillsong'i. Isegi, kui sa ei usu Jumalat siis see on lihtsalt nii mega kogemus! See on absoluutselt tasuta ja saad valida pühapäeval nelja erineva aja vahel, millal minna! Samuti vaata enne trippi üle kodukalt Hillsongi kalender, äkki toimub sinu sealolekul veel mõni lahe üritus!



Feb 5, 2012

London day 5


Reis ongi nüüdseks läbi ja ma olen väga rahul, et selle ette võtsime.

Viimasel päeval võtsime pagasi kaasa ja läksime oma kottidele päevaks hoiukohta otsima. Lõpuks pidime nende hoiustamise eest terve varanduse maksma, kind of. . . reisi lõpuks hakkasin ma kõiki hindu võrdlema Primark'i ilusate asjade hindadega. Kuna panime oma pagasi lõpuks rongijaama pakihoidu, siis pidime selle eest maksma u. 8 poundi(selle eest oleks saanud omale 2 ilusat kotti pluss 2 kaelakeed). Seega soovitan soojalt jätta oma pagas päevaks hosteli pakihoidu(meie omas maksis 1,5 poundi päev) ja siis see enne bussile minekut ära tuua. Metrooga saab igale poole kiiresti.

Hiljem käisime ära ka National Museum'is. See oli tasuta ning soovitan samuti sealt kasvõi korraks kõigil läbi hüpata!

Enne Londonisse tulekut suhtlesin sõbranna sõbrannaga, kes lubas meie sealolekul ühe päeva töölt vabaks võtta ja meile linna näidata. Selle toreda tüdruku nimi on Lizzy ja me oleme talle väga tänulikud :)!
Ta näitas meile natuke kesklinna ja siis viis meid Camden'isse. See asub kesklinnast natuke väljapool kuid jällegist ... metrooga on kõik kohad lähedal. Kui keegi kavatseb kunagi Londonisse minna, siis kindlasti-kindlasti minge ka Camden'isse! Esiteks on see shoppamiseks maailma mõnusaim koht. Tänavad on täis igasuguseid kama poode pluss nende seast leiab ka paar H&M taolist poodi. Lisaks kui kõndida teatud õigest kohast sisse (pole täpselt kindel kust, küsige juhiseid, inimesed on lahked:) siis jõuate välja suure sisekirbukani. Too on peaagu sama suur, kui oli Notting Hillis, kuid kaetud katusega ja seega lahti iga ilmaga (avatud kuni kella kuueni õhtul). Kui kavatsete suveniire osta, siis seal oli üks putka, kus sai hästi odavalt kõiki suveniire, vähemalt 50 prossa odavamalt, kui mujalt.

Tagasi kesklinna jõudes (paar tundi oli pagasihoiiu kinnipanekuni aeg) mõtlesin, et oleks tore mõte hüpata suvalise double decker'i peale ja sõita kuhu iganes see viib. Istusime ülemise korruse kõige ette enamus aja sõidust olin ma kindel, et see bussijuht ajab kellegi alla. Ta sõitis selle kahe korruselise bussiga nagu mõni rallisõitja ja kohati oli see päris hirmus. Pluss... kui ta punase tule taga ootas, siis ta õõtsutas bussi üless-alla nagu mõni gängsta räppar oma ära pimbitud autot. Ma ei kujuta ette kuidas see võimalik oli aga mul on isegi video tõestus sellest, et see buss õõtsus mõnusasti.
Kolmveerand tunni pärast jõudsime me kuskile gettosse ja tuled läksid bussis kustu. Me tulime ka siis sealt maha, kuid meil polnud õrna aimugi, kus me oleme ja kuidas me tagasi linna peaks saama, nii et me küsisime ühelt kuskilt abi. Jällegist saime kinnitust, et Londoni inimesed on ääratult toredad ja sõbralikud. Kutt rääkis meile, kuidas ta käib iga päev teatud kohas jooksmas ja too päev, kui ta seal ei käinud, oli Britney Spears seal olnud :D.

Anyways.. jõudsime ilusti kohvritele järgi. Jäime küll bussist maha, mille piletid meid lennujaama pidid viima, kuid õnneks võttis järgmise bussi bussijuht meid peale.

Lennujaamas  nägime Tartukaid ja ühte brasiilia kutti, viiekesi oli väga fun öö ja sai kõrvasti kõhulihaseid treenitud :)

Tagasi Eestisse jõudes oli nii umbes täpselt -30 kraadi, wuhuu!










National Museum of London

National Museum

National Museum













 The one and only - Banksy  (in Camden)







A member of Oasis lives in one of these apartments - jeii

 had a blast  - @ airport

Feb 2, 2012

London day 4

Neljas päev ...


Uni oli liiga kallis, et seda hommikusöögi jaoks ohverdada nii et hommik venis jälle hiliseks.
Ostsime Hele-Maiga eile juuksesprei värvid ning hommikul tundus, et on hea päev neid testida. Tegin sonksi valmis ja spreitasin end värviga üle. Ma ostsin punase ja Hele-Mai sinise värvi. Tema oma jäi juustes sinine kuid minu oma nägi välja rohkem nagu roosa. Mõtlesin, et kui ma juba kord Londonis olen, siis võiks midagi uut proovida, sealt saigi alguse minu "Pink hair experience day". Esimesel kümnel minutil selgus, et värv on väga kergesti maha tulev seega seda ei tohtinud puudutada, muidu olid kõik maailmakohad seda täis. Oxford street'i poole kõndides suutsin ma kuidagi siiski oma juukseid näppida ja peale seda hakkasin oma tukka sättima ja lasin kogemata käega otsaesiselt üle. Jaa ... peale seda oli terve mu nägu roosa. Ja mitte mingi naturaalne roosa, vaid suhteliselt erk roosa. Üritasin käsi muru sisse pühkida, kui üks mees tuli ja pakkus oma salfakat. Ta oli täpselt nagu "send from up above" kuna ilma tema salfakata oleks ma pidand minema Londoni suurimale shopingtänavale erkroosa näo ja kätega. Päeva jooksul suutsin ma veel oma kindad kergelt roosaks värvida, kuid üldiselt oli siiski päris lahe üks päev roosa/punase peaga olla.
Lõuna ajal saime Tartukatega kokku ja läksime ühte armsasse kohvikuuse, kus meid paigutati keldrikorrusele. Üleval oli palju rahvast kuid all oli väga armas kind-of privaatruum.
Hiljem tegime veel shopingut ning õhtul läksime Tartukate hostelisse neile külla. Eriti creepy on see, et lisaks sellele, et nad olid Londonis täpselt samad kuupäevad sama lennukiga siis nende hostel oli meie omast 200m kaugusel.
Kohale jõudes läksime hosteli söögi/chilli tuppa, kust meid välja visati, kuna see oli mõeldud ainult neile, kes seal ööbivad. Õnneks saime fuajees edasi chillida. Laua kõrval oli arvutinurk, kus selle aja jooksul igasugu imelikud läbi käisid.Üks Hollandi mees näiteks käis meile oma paksu rahakotti näitamas, ilmselt oli see lihtsalt tsekke täis. Üks itaallane lakutud soenguga vaatas aga youtubest, kuidas fake ID-kaarti teha.


Mõnus päev oli ..





Hyde park

"Pink hair" experience