Aug 18, 2012

Inglismaa - day 2 and 3



Wow, eilne päev ja eriti öö olid vist mu elu kõige veidramad üldse ... aga ennem sellest, kuhu oma blogimisega pooleli jäin - 2&3 päev.

Minu algne plaan, et igal õhtul blogida sellest päevast, mis just otsa sai, ei läinud just eriti hästi läbi, kuna uni oli nii suur et silmad ei püsinud enam kinni.

Teise päeva hommikul ärkasime ülesse Stockportis, Mancheseri linnaosas mis asub kesklinnast bussiga kuskil 40 min kaugusel. Couchi omanik läks ise 11 ajal majast välja ja sellel ajal pidime meie ka sealt ära minema. Jätsime oma kohvrid tema poole ja läksime endaarust Mancheseri viiva rongijaama poole kuniks leidsime endit Stockporti kaltsukate tänavalt ... ei kurda. Leidsime sealt Helenaga mõlemad samad ilusad ja odavad kleidid, wii.

Peale kaltsukatänava läbikammimist leidsime ülesse Stockporti Primarki. Mul pole õrna aimugi miks peaks Primark olema Manchesteri väikeses linnaosas aga seal see oli. Peale järjekordset shopingut suundusime rongiga Manchesteri. Ostsime esimese päeva õhtul Manchesterist Stockporti minnes return ticketi mis tegelikult järgmisel päeval ei oleks tohtind kehtida aga well... saime sellega kontrollist läbi.

Üks super asi Manchesteri juures on see, et kesklinnas liigub 3 erinevat täiesti tasuta bussiliini, mis kõiki soovijaid peale võtab ja sõidab läbi tähtsamate kohtade linnas. Trippisime siis nendega natukene ringi ja läksime ühel hetkel lambises peatuses maha. Peale mõnda aega linnas trippimist jõudsime omadega hiigelsuurde tasuta muuseumisse. Esimeses ruumis olid kõiksugu targad masinad, mis on rohkem Helena teema. Järgmises ruumis aga oli väljapanek kangaste valmistamisest ja kõigest sellega seotud asjadest, mis sobis mulle palju rohkem kui keemia ja füüsika ja nende masinad. Paar minutit enne seda, kui muuseumi töötaja tuli ja karjus oma kõva häälega, et muuseum on nüüd suletud, leidsin ma klaaskapi seest ühe jaki, mis oma lõike poolest nägi välja kui iga teine tavaline jakk, kuid see oli tehtud millestki, mis tegi selle eriliseks. Ma pole päris kindel mis nende asjade nimi on, aga need hõljuvad vahetevahel taevas :) Mingisugused taime asjad, ehk pildi pealt saate hiljem rohkem aru.

Peale muuseumit leidsime ülesse Manchesteri tähtsad majad ja kui oli aeg lõunat süüa leidsime poest pizza ... külmutatud pizza. Kuigi meil mikrot ega ahju läheduses ei olnud otsustasime midagi uut proovida ja sõime lõunaks toorest pizzat - ei soovita kodus järgi proovida, ei olnud liiga hea.

7 ajal saatis meie host messi, et tal läheb oma asjadega veel aega ja jõuab alles 10 ajal koju. Esimest korda nägime Manchesteri ka öisel ajal ja see oli hoopis midagi muud, kui see seda päeval on. Linnatänavaile ilmusid pimeduse saabudes kodutud ja niisama natukene creepyd. Kaks suvalist türgi düüdi tahtsid kangesti Helena facebooki sõpradeks saada alustades juttu : "Nice shoes, where did you get the, I want to buy there for my girlfriend" ... very smooth.

Eksisime natukene tagasi minnes ära, kuid lõpuks leidsime maja ilusti ülesse ja nii saabuski meie kolmas päev.

Olime juba mõnda aega plaaninud minna ühte suurde shopping malli, mis asus kesklinnast väljas - Trafford center. Ma mõtlesin, et eks see üks Ülemiste taoline asi ole. Tee peal nägime Manchester United'i staadionit, mis oli hiiglaslik ja uut BBC hoonet. Mõne aja pärast nägin kaugustes hiiglaslikku hoonet, mis meenutas indiapärast kuurortit kui ei, see oligi see sama Trafford center. Ma ei ole vist elu sees nii suures kaubanduskeskuses käinud. Tegelikult see ei olnudki ainult kaubanduskeskus, sest selle sama kompleksi küljes oli näiteks suur golfirada, Legoland ja mida kõike veel. Söögikohtade jaoks oli tehtud omaette suur saal, mis ise oli juba suuruselt sarnane meie Viru keskusega - see nägi välja nagu laev, isegi tähistaevas oli lakke joonistatud. Shopping mall nägi seest välja kohati nagu katedraali ja hotelli segu  - laemaalingud , suured palmid, kuldsed käepidemed ja mida kõike veel.

Kõige fun'im kogu asja juures oli see, et ma trippisime terve päeva ringi oma kottidega. Pidime need algselt rongijaama pagasihoidu jätma, kuid see maksis 7 poundi ja ma olin kindel, et küll neil seal suures kaubanduskeskuses ka mingi pakihoid või asi on, loogiline ju oleks aga ei. Turvakaalutluse pärast ei olnud terves kompleksis mitte ainsatki kohta, kuhu oma asjad jätta saaks - fun fun fun. Tegelikult me olime selleks ajaks juba harjunud oma suurte kottidega shoppama, kuna esimene päev möödus ka täpselt sama moodi.

Meie järgmise öö host oli Ahmed , jah, sa lugesid õigesti. Kui meil oli tripini jäänud vähem kui nädal aega hakkas Helena couch surfi requeste suvalistele spämmima, peaasi et kuskile saaks ja Ahmed olid lahkesti nõus meid vastu võtma. Kui aus olla siis ma olin päris mitte õnnelik selle üle, et me lähme kellegi kolmekümnendates Türklase juurde ööseks, kellel on indialasest toakaaslane ja kes elab kesklinnast päris kaugel aga mis teha. Olime leppinud kokku kella kuueks kohtumispaiga, millest meie ilmselgelt valesti aru saime. Õnneks ta oli autoga ja sõitis meile vastu. Selleks ajaks, kui ta kohale jõudis olin ma juba nii väsinud, et mul oli juba hirm ees oleva eest kadunud. Istusime auto peale ja alustasime oma teed tema poole ... istusime Helenaga mõlemad taga pingil.

Meie üllatuseks tuli välja, et ta ei olnudki hirmutav pervo, nagu enamus türklased, eriti need, kelle nimed on Ahmedid või Muhhamedid, seda on. Ta õppis Manchesteris arstiks ja hetkel töötab ta seal samas ülikoolis, mille kevadel lõpetas. Tema majakaaslane oli samuti väga tore. Kui esimesed kaks ööd olid natuke awkwardid, kuna see briti naine ei olnud liiga avatud ja ei osanud väga millestki temaga rääkida, siis Ahmed ja tema toakaaslane, kelle nime ma enam ei mäleta, olid väga vabad ja nendega oli üsna fun natuke koos Kariibimere piraate vaadata. Saime omale alumise korruse toa.

Neljanda päeva hommikul viskas Ahmed meid rongijaama, et me saaksime sealt Liverpooli minna. Sellest sai alguse minu maailma kõike awkwardim päev aga sellest juba mõni teine kord.

Nii palju võin öelda, et hetkel olen Liverpooli hostelis ja kell on kohaliku aja järgi 23.09. Eile samal ajal olime kinos, sest tahtsime linnas võimalikult kaua aega venitada. Plaanisime Livepoolis olla 2 ööd ja reisi ajal mitte hostelisse minna. Olude sunnil me siiski oleme selle öö hostelis , kuid jaa, sellest juba mõõni teine kord :)


All the photos are taken in Manchester during our trip (days 2 and 3).
Hope u'll enjoy the pictures!


































if u are wondering than yes, this is One Direction's video


No wheel - feels wierd



4 comments:

  1. Sinu blogi on alati nii huvitav lugeda ja need tripid tunduvad ka megalahedad :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii armas sinust, aitäh :) Aga jaa, tripid on alati fun'id :)

      Delete
  2. wtf, miks need fake litad niiii odavad olid?? ja kuradi ilusad!
    mina tahan

    ReplyDelete
  3. jaa, need olid täiega ilusas .. ja odavad

    ReplyDelete