Nov 9, 2012

Travel blog - mission trip to Spain day 7


Täna hommikul jäi kodust välja minek päris hilja peale, jõudsime sööme pool tundi hiljem kui oleks pidanud. 

Suurema osa morning servici ajast mängisin kohaliku armsa beebiga. Meil on kõigil pidevalt suur uni ja sellele kõigele aitab kaasa ka suur mõnus diivan ja tekid, mis lastetoas on. Aeg-ajalt võib leida meie omasid seal kerget uinakut tegemas. 

Enne lõunat tegime jälle mõnusalt proove, oleme kõik juba laulmise ässad ja näitlejad selle suure harjutamise peale.

Täna oli ausalt öeldes asi jälle üsna segane - me ei teadnud pikka aega mida ja millal tegema peame ja siis lõpuks saime teada et me põhimõtteliselt ei pidanud midagi tegema ja oleks sel ajal saanud linnas jalutamas käiia. Pealelõunat jõudsid siia ka kaks hispaanlast, kes homsest festivalil räpivad ja teevad beat-boxi , päris osavad teised.

Õhtul võtsime tekid kaasa ja läksime kambakesi mere äärde parki. Algne plaan oli üle aiia ronida, kuid siiski avastasime et üks värav oli lahti jäetud ja me ei pidanudki vandaale mängima. Pargist leidsime ühe armsa katusealuse, kus panime tekid maha ja nautisime muusikat ning mõnusat Hispaania õhku. 

Pargis olles kukkus mul kott koos kaameraga kogemata suure hooga maha ja kaamera tegi suure kolksu maad puudutades. Ma olin üsna kindel, et sellise laksu peale on objekas kui mitte terve kaamera omadega pekkis, kuid samas oli südames mingi rahu. Võtsin kaamera kotist välja ja esialgseid kahjustusi ei näinud. Proovisin katikut eest ära võtta kuid see oli sinna ette kiilunud ja veidi kõver. Jõudu kasutuses sai Beno katiku eest ja kaamera oli täiesti korras. Isegi katik läks peale lahti kangutamist täiesti korda. Kui see ei ole ime ja hoidmine siis ma ei tea mis on.

Samal ajal kui me juttu rääkisime ja muusikat kuulasime jäi Stefko magama ja kui ta ikka veel magas ajal mil me tahtsime ära minna tegime talle jäikese tünga. Võtsime kõik oma asjad kaasa ja jätsime mängima talle vaid muusika, et ta vaikuse peale ülesse ei ärkaks. Jooksime kõik puude taha kui Beno talle vaikselt käbisid loopima hakkas. Tükk aega ja ei tundnud midagi ja kui ta lõpuks ärkas ... esimesed minut aega vaatas et mis toimub ja siis läks otse joones aiia juurde, kust me enne oleks peaaegu üle roninud. Tal läks vist magades meelest ära, et me ei tulnud üle aiia vaid saime väravast sisse. Enne kui ta aia peale ronida jõudis tulime kõik peidust välja ja läksime tagasi kirikusse kus tegime veel väikese koosoleku homse kohta ja siis tulimegi jälle oma koju. 



Homsest hakkab meil kolme päeva festival. Usun et sellest tuleb midagi vägevat!
























No comments:

Post a Comment