Reis Londonisse algas üllatavalt rahulikult. Harilikult tabab mind reiside alguses alati väiksemat või suuremat sorti katastroof, seega olin väga üllatunud, kui jõudsime ilusti bussi peale, mis meid lennujaamast Lononisse pidi viima. Bussis nägime kahte Tartukat ja tuli välja, et me oleme Londonis täpselt sama kaua ja isegi nende motell oli päris meie oma kõrval.
Kesklinna jõudes selgus tõsiasi, et me kumbki ei tulnud kodus selle peale, et vaadata, kus meie hostel täpselt asub. Hele-Mai teadis, mis peatuses me maha peame minema aga hosteli nime ega täpset aadressi ei teadnud kumbi. Sealt algaski meie paaritunnine öömaja otsing ning nagu pärast selgus, oli see suhteliselt bussipeatuse lähedal ... kilomeetreid enne seda kohta, kuhu me lõpuks välja jõudsime koos oma kohvritega.
Mingi aeg tuli mõte, et peaks netist hosteli informatsiooni järgi vaatama kuid kuskilt ei saand wifit kätte. Lõpuks, kui Starbucksi üliaeglane wifi meile mingi informatsiooni andis pani jällegi Google maps pange ja me põhimõtteliselt tiirutasime jällegi pool tundi oma motellist 100 m kaugusel ringi.
Tuppa minemiseks pidime läbima kitsa labürindi, kuid lõpuks leidsime toa ülesse.
Õhtul käisime Hillsong Young Adults Friday Nights party'l. See oli üliüli lahe ja ma mõtlen, et Olevistes peaks ka ikka midagi taolist kunagi korraldama. Pidu toimus London Bridge ühes tunneli klubis. Seal oli täiega palju rahvast ja ülilahe oli mõelda, et kõik nad on kristlased(enamus inimesi arvavad, et kristlased on igavad vanainimesed - uskuge mind, ei ole). Inimesed olid nii sõbralikud ja armsad ja seda võib öelda ka kõikide kohta, kellede käest me teejuhiseid küsisime(me oleme seda juba palju teinud).
London on ikka väga-väga suur. Kõik inimesed on nii stiilsed ja lahedad ja Londoni mehed peaks tulema ja eesti omadele väikese stiilikoolituse tegema.
Esimene metroosõit Londonis ja ülisegane, et metroo juurde pääseda pidi alla mine mingist trepist, mis nägi välja ülicreepy. Peale party't käisime veel London Bridge piirkonnas veidike ringi ja siis tagasi motelli.
Mõnus päev oli ja ootan põnevusega juba homset shopingut! Tüdruk, kellega klubis tuttavaks saime rääkis meile, et Notting Hillis on laupäeviti suur kirbukas, eks siis peab selle homme ule vaatama.
NB! Monusat kulmetamist teile seal miinuskraadises Eestis ,)
Trip to London begin suprisingly well. Normally when I'm going somewhere I always have some kind of a trouble in the beginning but when we got to the bus that was suppose to take us to the central London then I was very surprised. But ... ofc eveything wasn't going that smoothly because I had forgot to look where our hotel is so we lokked for it for hours but we had a happy ending and we did't have to sleep in the streets:)
On our first day we visited Hillsong Young Adults party which took place in a tunnel in London Bridge, it was super awesome and I can't wait to do sth like this in our church!
Kesklinna jõudes selgus tõsiasi, et me kumbki ei tulnud kodus selle peale, et vaadata, kus meie hostel täpselt asub. Hele-Mai teadis, mis peatuses me maha peame minema aga hosteli nime ega täpset aadressi ei teadnud kumbi. Sealt algaski meie paaritunnine öömaja otsing ning nagu pärast selgus, oli see suhteliselt bussipeatuse lähedal ... kilomeetreid enne seda kohta, kuhu me lõpuks välja jõudsime koos oma kohvritega.
Mingi aeg tuli mõte, et peaks netist hosteli informatsiooni järgi vaatama kuid kuskilt ei saand wifit kätte. Lõpuks, kui Starbucksi üliaeglane wifi meile mingi informatsiooni andis pani jällegi Google maps pange ja me põhimõtteliselt tiirutasime jällegi pool tundi oma motellist 100 m kaugusel ringi.
Tuppa minemiseks pidime läbima kitsa labürindi, kuid lõpuks leidsime toa ülesse.
Õhtul käisime Hillsong Young Adults Friday Nights party'l. See oli üliüli lahe ja ma mõtlen, et Olevistes peaks ka ikka midagi taolist kunagi korraldama. Pidu toimus London Bridge ühes tunneli klubis. Seal oli täiega palju rahvast ja ülilahe oli mõelda, et kõik nad on kristlased(enamus inimesi arvavad, et kristlased on igavad vanainimesed - uskuge mind, ei ole). Inimesed olid nii sõbralikud ja armsad ja seda võib öelda ka kõikide kohta, kellede käest me teejuhiseid küsisime(me oleme seda juba palju teinud).
London on ikka väga-väga suur. Kõik inimesed on nii stiilsed ja lahedad ja Londoni mehed peaks tulema ja eesti omadele väikese stiilikoolituse tegema.
Esimene metroosõit Londonis ja ülisegane, et metroo juurde pääseda pidi alla mine mingist trepist, mis nägi välja ülicreepy. Peale party't käisime veel London Bridge piirkonnas veidike ringi ja siis tagasi motelli.
Mõnus päev oli ja ootan põnevusega juba homset shopingut! Tüdruk, kellega klubis tuttavaks saime rääkis meile, et Notting Hillis on laupäeviti suur kirbukas, eks siis peab selle homme ule vaatama.
NB! Monusat kulmetamist teile seal miinuskraadises Eestis ,)
Trip to London begin suprisingly well. Normally when I'm going somewhere I always have some kind of a trouble in the beginning but when we got to the bus that was suppose to take us to the central London then I was very surprised. But ... ofc eveything wasn't going that smoothly because I had forgot to look where our hotel is so we lokked for it for hours but we had a happy ending and we did't have to sleep in the streets:)
On our first day we visited Hillsong Young Adults party which took place in a tunnel in London Bridge, it was super awesome and I can't wait to do sth like this in our church!
 |
| Eestist tulles oli seal paks lumi maas ja ule 10ne miinuskraadi, Londonis on muru roheline ja ohus on tunda kevadet |
 |
| trying to find out where our motel is and what's its name |
 |
| Hillsong Young Adults party |
No comments:
Post a Comment