Siinkohal mainiks, et blogi kirjutamine NY'st sel ajal, kui sa ise juba Eestis tagasi oled, on üsna kurb. Praegusel hetkel tahaks kohe väga-väga sinna tagasi minna, loodetavasti varsti näeb jälle seda kaunist linnakest.
....................
Imeilus hommik peale pulma. Leppisime Stepheni vanaemaga eelneval õhtul kokku, et kui me lõuna ajaks ülesse ei ole tõusnud tulevad nad meid äratama. Seega tõusimegi veidi enne 12st ülesse, kuna me kohvrid olid üsna laiiali ja oleks olnud üpriski piinlik, kui vanaema seda segadust meie toas näinud oleks.
Tegin vanavanemate kaunis kodus pilte ja sain ka nemad ise pildi peale jäädvustatud. No vaadake neid ometi, justkui ühest USA muinasjutust välja hüpanud oma kahe armsa koeraga. Ja nad tõepoolest on sama toredad, kui nad pildid välja paistavad.
Pealelõunat läksime Stepheni vanemate juurde. Stephenil on õde Carla, kellega ma enne ärasõitu väikese shoodi Columbuse lähedal asuvas väikeses linnakeses nimega Pickerington tegin. Ta rääkis, et on enne ka modell olnud, minisugune senior model värk, meile veits võõras.
Enne bussile minekut käisime Stepheni ema ja Ketu perega veel ühes suures ostukeskuses, mis reaalselt oli suurem kui paljud Eesti linnad ja samal ajal see nägi ka välja nagu linn, kuna sel olid tänavad, tänavavalgustid, purskaevud ja mida kõike veel.
Õhtune bussipeale minek ... meil olid ostetud piletid sama bussifirmaga, mille tõttu me ööpäeva oma reisist kaotasime. Ootasime hirmuga saabuvat bussi, mis loomulikult jäi ligi pool tundi hiljaks ja kui see lõpuks saabus ... täpselt sama buss, millega me juba sõitnud olime. See oli päris hirmus, me olime ikka üsna kindlad, et õigel ajal me NY ei jõua, kuid kõik läks üllatavalt hästi.
Back in NY, jõudsime Chinatowni tagasi hommikul ja sees oli veidi kõhe tunne. Pidime ööks Kauna juurde minema, kuid meil polnud õrna aimugi, kuidas sinna saada ja meil olid kaasas meie hiiglasuured ja rasked (mul oli raske, ma ei kujuta ette kust ma kogu selle pahna juba selleks ajaks kokku olin ostnud) kaasas, mida me pidime igast metroo trepist ülesse ja alla tassima. See hommik oli esimene hetk selle reisi ajal, kui mul oli sees veidi halb ärevus kuna ma ei kujutanud ette, mis edasi saama hakkab.
Lõpuks saime metrooga Brooklynisse ja saime tänu ühele hispaania kutile takso, kes meid õigesse kohta ära viis.
Kes on mu USA blogi eelnevalt lugenud, siis esimesel päeval käisime külas mu kursaõel, kes elab koos oma poisiga miljonivaatega korteris ... me olime jälle seal. See vaade, mis nende korterist avaneb, võtab lihtsalt iga kord sõnatuks. Aknast välja vaadates näed otse üle jõe ÜRO maja, Times Squeri, Empire State buildingut ja mida kõike veel.
Kuna me eelmisel korral ei jõudnud NY's väga palju turistiasju teha, siis esimene koht, kuhu sel päeval läksime, oli Top of the Rock. Enamus turiste, kes NY'i lähevad, külastavad hea vaate pärast alati Empire State buildingut. Well, see on üsna kuulus ka and I don't blame them. Me ise oleks ka sinna otsa läinud, kui Kauna ja Mihkel poleks meile rääkinud Top of the Rockist. Esiteks see on odavam, seal pole nii suuri järjekordi (me saime pileti ja katusele all in 15 minutes) ja vaade on palju parem. Pluss, kui sa oled Esmpire State buildingu otsas siis millest sa ei saa pilti teha? Yep, that's right ... Empire State buildingust ofc :)
Enne ülesse minekut otsisime õiget kohta, kust piletit osta ja saime omale valvurist sõbrakese. Kõik algas sellest, et ma küsisin kahelt valvurilt : "Do you know how we can go hight" or sth like that ja nad hakkasid nalja tegema, et turistid tulevad ja küsivad kohe kuidas pilve tõmmata. Nojaa, nalja sai ... kõik lõppes sellega, et meil on nüüd Seidiga instas üks follower juures :D
Ülesse jõudes .... wow, milline vaade.
Peale tuhande pildi tegemist tegime väikese shopingu ja siis oli aeg saada kunstiliselt harituks NYC Metropolitan Museum of Arts'is.
Now, kui me oleks jälle tüüpilised turistid olnud, oleks me läinud muuseumisse ja maksnud sissesaamise eest 25 dollarit. Kuna meil oli aga kohalik host Scott, kes rääkis meile, et see rahasumma on igal pool hinnasiltidel kirjas vaid "soovitusliku annetusena", siis maksime me neile pileti eest umbes 2 dollarit. Põhimõtteliselt sa võid neile maksta ka viis senti ja saad pileti kätte. Ja kui sa juba sees oled siis tee nii palju pilte, kui süda lustib. Ma alguses olin üsna ettevaatlik ja tegin paar pilti salaja, kuid nähes, et iga teine inimene teeb oma suure kaameraga turvamehe ees igast kunstiteosest kolmkümmend pilti sain aru, et siin vist nii asjad käivadki. Londonis oleks meid peaaegu telefoniga salaja tehtud pildi eest muuseumist välja visatud.
MMofA ise oli hiiglaslik ja me ei jõudnud sellest isegi veerandit ära vaadata. Kindlasti üks koht, kuhu ma tulevikus tagasi lähen.
Oleks kahtlane, kui midagi imelikku seal muuseumis juhtunud poleks ja sellepärast paningi ma pilti tehes kogemata ühe ekspeditsiooni alarmi tööle ... päris kõvasti uilgas teine. Jooksime sealt üsna kiiresti minema ...
Õhtul viisid Kauna ja Mihkel meid Brooklynisse Mannhattani imelist vaadet vaatama ... võttis sõnatuks kogu see ilus linn, jõgi, sillad ja kogu see peegeldus ja valguse mäng.
Sellel ööl, enne magama jäämist heitsin viimase pilgu tuledes Mannhattani skyline'ile ja sulgesin oma silmad. Oli järjekordselt imeline päev selles kaunis linnas.
(oki ... lõpp kiskus veidi luuleliseks ära aga ma olen seda alati teha tahtnud :)
Enjoy the pictures!
..... back in NY
No comments:
Post a Comment