Pühapäeval avasin silmad ja seesama imekaunis vaade koos päiksega oli esimene asi, mida sel päeval nägin.
Rääkisime Kauna ja Mihkliga juba enne reisi, et võiks nendega koos NY's shooti teha ja sellel hommikul saidki plaanid teoks. Olen juba ammu tahtnud pildistada koos nais- ja meesmodelli, kes mõlemad on pidulikult riides - need kakskümmend minutit olid täis intspiratsiooni ja ilusaid pilte, kuna kui sinu ees on NY skyline ja imearmas paar pluss soe ja mõnus päike ... mida veel võiks üheks fotoshoodiks tahta!?
Edasi pakkisime asjad kokku ja suundusime Williamsburgi, teisele katsele et näha hipsterilinnakest.
Seekord oli meie katse edukas ja seda seepärast, et Mihkel oli autoga ja teadis, kuhu ta läheb. Tagasi vaadates olen ma ikka ütlemata tänulik, et Kauna ja Mihkel meiega tegeleda viitsisid ja meil enda juures ööbida lasid, nad on tõepoolest üks väga intspireeriv paar!
Williamsburgis läksime kohalikku hipsteri restosse, mis oli M'i sõbra oma ja kus ma sõin oma elu parima brunchi. Mitte, et ma enne kunagi brunchi söönud oleks (vähemalt teadlikult mitte), aga usun et kui see peaks veel kunagi juhtuma siis seda kohta ja selle toitu on raske ületada.
Kes kunagi on käinud sellisel leheküljel nagu www.lookbook.nu , siis teavad, mida tähendab "lookbooki mees" . Anyways ... seal oli täpselt üks selline mees, nagu oleks Lookbookist välja karanud. Ma tahtsin tast pilti teha aga kuna ta istus üsna meie lähedal lauas, siis ma väga ei julgenud oma kaameraga ja nina all hüpata. Ühe pildi peale suutsin ta ikkagist uduselt peale jätta, mängisin et teen Kaunast pilti :D
Peale imehead sööki ja maja kulul magustoitu jalutasime veidi hipsterite keskel ringi. Tänavad olid täis vintage'i müüvaid stiilseid keskealisi naisi ja raamatuid ja ehteid müüvaid muid toredaid inimesi. Meil kahjuks polnud aega seal väga kaua ringi vaadata, kuid ükspäev lähen kindlasti veel sinna kauemaks kolama :)
Üks müüt sai igatahes purustatud seal veedetud ajaga - mitte ükski hipster ei kandnud nullklaasiga prille. Mina olin sel päeval ilmselt ainuke, kes hipsterite linnaosas fake prille kandis ja proovis eriti hipster välja näha.
Õhtul viisime oma kohvrid M'i töö juurde valvuri kätte ja läksime ise teist korda Hillsong NY'i - teenistus algas kell üheksa ja see oli neil selle päeva viies või kuues teenistus .. ei mäleta enam. Kirik oli jällegist rahvast pungil täis ja järjekord kirikusse sisse saamiseks ulatus pikalt üle New York'i tänavate. Sellel hetkel mõtlesin, et tahaks näha juba seda päeva, kui Eestis peab tegema kirikutes mitu teenistust päevas, et rahvast kuidagigi ära mahutada . Hillsong oli hea, väga hea. Jutlust seekord polnud, vaid ülistus ja lühikesed mõtted Hillsong NYC pastorilt Carl Lentz'ilt.
Peale churchi läksime jalutama ... jalutasime Mäkki, kus me olime vähemalt poolteist tundi. Vahepeal oli tunne, nagu nad hakkaksid sulgema kuid meie slogan sellel ööl oli : "visake välja kui tahate, ise me ära ei lähe" ... lõpuks me siiski lahkusime sealt.
Jeps, meil oli käsil allnighter New York city's. Võiks ju arvata, et see on mõnus - I mean, kes ei tahaks veeta ööd NY's ringi chillides, aga me olime super väsinud. Me ei hakanud omale öömaja otsima, kuna buss DC'sse läks juba 6am. Peale 24/7 poodides chillimist, mis ainukesena sellisel kellaajal lahti olid(or so did we think), jõudsime 2am ajal omadega Times Squerile ja juhtus midagi imelikku ja maagilist samal ajal, Forever 21 uksest tuli välja tumedanahaline suurt kasvu turvamees, ja tegi ukse lahti. Ma ei saanud aru, mis toimub, kuna kell oli 2 öösel. Tükk aega mõtlesime, kas minna sisse või mitte kuid lõpuks läksime. Poes eskalaatorid töötasid ja viie korruselises Forever 21's (viis korrust ground floorist alla poole, maa alla) olid inimesed sees. Peale mõnda aega ehmunult ringi vaadates selgus, et pood suletakse. Jeps, see pood oli lahti kella 2ni öösel ... pole paha.
Peale kolmes Mäkis hangumise sain sellel ööl ära teha oma kaua oodatud Times Squere ja hot dogi pildi.
Poole kuue ajal hommikul võtsime oma kohvrid ja tore uksehoidjast naine püüdis meile takso kinni. Bussi oodates seisime pikas järjekorras kuniks kell tiksus bussi väljumise ajani ja mida ei olnud oli buss, peale kahtekümmend minutit still nothing. Veidi jube oli küll seista külmas hommikuses NY's ja oodata bussi, mis oli üle poole tunni hilinenud, kui seljataga oli just üks elu jubedamaid bussikogemusi. Õnneks mõne aja pärast tuli buss siiski kohale ja saime ilusti DC poole sõitma hakata.
Viimane pilt NY'le - päikesetõus ja NY skyline ... magic.
No comments:
Post a Comment