Showing posts with label minuaustraalia. Show all posts
Showing posts with label minuaustraalia. Show all posts

Mar 1, 2016

Ma olen eestlane ja ma usun






Tere tere jällegist siit teisetpoolt maakera.



_________________




Pilt on tehtud Melbourne kesklinna lähedal sõjamonumendil (väga illegaalne ronimine oli sinna kus pilt tehtud aga olgem ausad - see oli seda väärt) #WhatEverItTakesForAGoodPhoto


___________



Eile algas mul kool pihta ja tundub et saab olema väga põnev pool aastat. Ülestõusmispühade ajal lähme klassiga kohustuslikule Sydney tripile. Lennupiletid maksab kinni kool - no pole paha.


____________




Peaks mainima et nüüd kui oleme juba nädal aega elanud täitsa oma kodus ja kool on alanud ja täitsa hea päevitus on juba ka peal siis elu on juba nagu täitsa suures plaanis tõusuteel.

Praegust olukorda ei anna võrreldagi kahe nädala taguse ajaga kus kurbus oli kohati ikka täitsa üle võtmas. Nüüd on elu ikka korralik suur ja ilus ja värviline lill.


_____________




On üks asi, mis on mind alati igast raskest olukorrast läbi kandnud ja välja toonud ja see on minu usk Jumalasse ja see kogukonna tunne ja tugi ja innustus mis tuleb kirikus käimisest.


Kui ma üldse esimest korda kuulsin et mind on valitud oma kooli poolt tulema siia Monashi ülikooli vahetusõpilaseks siis ma polnud suurt midagi Melbournest enne kuulnud. Võiks öelda et piltide järgi googeldades ei tundunud see linn just maailma bestim ja ilusaim location kuhu üks fotohuviline inimene võiks oma elu mõneks ajaks kolida. 


______


Esimese asjana googeldasin välja et siin linnas on Hillsongi kirik. 

Hillsong on Austraaliast alguse saanud "megakirik" millel on praeguseks hetkeks campused üle terve maailma (näiteks ka Stockhomis, Moskvas ja NYC's)

Justnimelt HillsongNYC's olen ma ka käinud kogu aja kui ma olen NYC's elanud (praeguseks kokku kaks suve). Ma võin täie kindlusega öelda et kogudus, antud hetkel Hillsong on minu jaoks koht kus ma saan oma hingele kosutust, kui see väljend make'b senci. 


Näiteks kui mul oli paar nädalat tagasi üli keeruline seis elukohaga ja ma väga kahtlesin miks ma üldse siia pidin tulema ja kõik asjad tundusid olema elus paigast ära siis kui ma läksin kirikusse ma ei mõelnud nendele asjadele ja ma sain rahus hingata ja lihtsalt kuulata seda sõna mis seal jagati ja olla osa millestki suuremast kui mina ise. 


_____


Eesti on statistika andmetel top3 maailma kõige ateistlikum riik aga ma ei taha seda uskuda ausaltöeldes. Minu kogemus on see et vähemalt pooltel inimestel Eestis on olnud minevikus mingi kokkupuude kirikuga või kristlastega aga nende kogemus on mingil hetkel saanud negatiivse maigu ja see on nad Jumalast eemale viinud kuigi tegelikult nad sügaval südames usuvad et on olemas Jumal või keegi kõrgem jõud kuskil.


_______



Võin rääkida siin vabalt Jumalast ja miks ma usun ja mis on minu lugu ja kõike tulevikus kui teile peaks huvi pakkuma (kirjutage kommentaaridesse mida täpsemalt tahate teada) aga selles postituses mõtlesin et toon välja MIS SIIS ÕIGUPOOLEST TÄNAPÄEVAL KIRIKUS TEHAKSE?


___


Ei oska seda teile paremini kirjeldada kui ühe teenistuse näol kus teenisin kaasa (vabatahtlikult tegin pilte teenistusest) fototiimis


_____






_______


Kui oled jõudnud õigesse asukohta (esimene kord eksisin aadressiga ja tuulasin korralikult Melbourne kesklinna tänavaid enne kui õige koha leidsin) näed sa esimesena ukse peal reeglina tervitajaid, kes ütlevad sulle "Welcome to church" ja annavad vahel ja mõne kommi näppu, see kõik selleks et inimesed tunnevad ennast teretulnuna.






________


Siis astud sa edasi saali, kui jõuad natuke enne kohale pead ootama ukse taga koos teiste inimestega kuna uksed avatsakse umbes 10 min enne teenistuse algust.


Leiad omale istekoha ja teenistus algab ülistusega.

_____








________


ÜLISTUS

_________







Ülistus on aeg kus bänd mängib laval kristliku sisuga laulu, mis on suunatud Jumalale. Inimesed saalis laulavad kaasa ja suures plaanis võib ülistust kutsuda kristlikuks karaokeks.

Ma olen alati öelnud inimestele kes ei usu Jumalat, et nad võivad võtta ülistust kui lihtsalt head kvaliteetset muusikat. Hillsong on eriti muusikale orienteeritud ja ma põhimõtteliselt vin garanteerida et kus iganes maailmas sa astud Hillsongi kirikusse, siis sa saad kogeda kvaliteetset muusikat. Kindlasti saab seda ka teistes kirikutes üle maailma aga Hillson on pannud selle tugevalt oma standardiks. 

________





_______


Tihtipeale võib näha inimesi ülistuse ajal kätt tõstmas. Seda vib võrrelda hetkega kui keegi paneb sulle püstoli otse ette ja sa tõstad käes üless - sa annad sellega märku et sa alistud.

Samamoodi näitavad kristlased ülistuse ajal kätt tõestes et nad alistuvad Jumalale. See ei ole mingi kohustus seda teha aga lihtsalt see on tihtipeale kirjeldamatult vabastav.


______










_______


RISTIMINE


______











______


Ristimine on avalikult oma usu tunnistamine.


See ei ole tihtipeale (osadel inimestel kindlasti ka on) hetk kus sa tunned midagi hullult erilist või kust taevast äkki hakkavad lendama tuvid aga see on mingis mõttes nagu abielu - avalik tunnistamine.


Ristimise protsess käib nõnda et inimene kastetakse vette ja see sümboliseerib tema vana elu maha matmist ja uue elu algust koos Jumalaga


______










_______


JUTLUS


_____



Midagi mis kunagi tundus minu jaoks nii igav ja nüüd on see üks põnevamaid asju terves mu nädalas mida ma nii ootan. 


___



Ma ütleks et jutlust võiks võtta kui inspiratsioonikõne. Ma jällegist alati räägin oma sõpradele kes ei usu Jumalasse et jutlusest on võimalik korjata nii palju häid asju oma elusse ja ilma Jumala osata.

Kui jutlus on "done right", siis on see eluline ja kõnetab sind/ või sellel päeval kedagi teist/ otse sinu ellu ja inspireerib sind olema parem inimene või rohkem panustama oma armsatesse või mida iganes veel hea tegema sinu enda jaoks

____


Iga kord peale hea jutluse kuulamist tunnen ma justkui energialaksu olla parem inimene ja teha rohkem ja olla tänulikum ja mida kõike veel.


_____




KIRIK EI OLE IGAV


____





Mulle pakub alati palju nalja kui inimesed räägivad et kirik on igav ja uskliku inimese elu on igav.


Woman / man - you know nothing, hahaa.



Ausalt. Ma arvan et potensiaalselt kokku oma elus olen ma ehk kõige rohkem naernud kirikus. No nii naljakas, 5+ naljad käivad koguaeg ausalt. 


__________





___



Hillsong Melbourne City campuse pastor ja ta naine sõbrapäeval lava peal musitamas, no ei ole igav!



___







____










_________


AND LAST BUT NOT LEAST


____


THE FEELING OF BELONGING

____


Ma läksin kolm nädalat tagasi esimest korda siin kohta kus ma polnud varem käinud ja kust ma ei teadnud mitte kedagi ja ma tundisn et ma kuulun siia, et mind oodatakse siin ja teisel on hea meel et ma olen siin.


____












_________





Loodan et see postitus ehk avas natuke kiriku telgitaguseid teile ja ootan huviga kommentaare ja küsimusi, kui sind peaks mõni teema huvitava mida tulevikus võiksin siin blogis kommenteerida.


_________



CHEERS



________

Feb 27, 2016

Väike kodutu laps



_____________



VÄIKE KODUTU LAPS - ehk siis lugu sellest kuidas ma 

lõpuks omale päris oma kodu leidsin, või siis päris oma toa ... okei, see on mul voodikoht jagatud toas ja pool osa riidekapist but the idea remains.




______________






Peale eelmist postitust sain päris mitu murelikku ja nõu andvat kirja Melbournes elamise leidmise

 kohta ja olen teile väga tänulik, nii armas et üritasite aidata.

Selleks ajaks kui selle postituse avaldasin olin just sisse kolinud oma suuretõenäsusega koju järgmiseks pooleks aastaks aga blogi oli omadega natuke ajast maas.




__________________




Once upon a time ... või kuidas iganes need ilusa lõpuga lood algavad.

Tulin siia Austraaliasse ja mul polnud õrna aimugi kus ma elama hakkan ega ka ööbin paar päeva enne siia tulekut aga see oli okei, sest ma olen seda nalja ka enne NY's teinud, lausa kaks korda. 


____


Seekord aga ei läinud asjad nii smoothilt nagu oleks oodanud


____










____


Väike ilus Melbourne linnavaatega pilt teile siia vahepeale


____





Igatahes - pikk jutt lühikeseks, mina tulin siia meist kolmest kõige esimesena - mõttega et leian meile selleks ajaks kui teised tulevad kõigile elamise. Seda ei juhtunud ja tuli hoopis maailma suurim koduigatsus korduvalt peale.



_




Mõni päev enne Natalia tulekut rääkisin Dashaga et meile kolmele koha leidmine on


MISSION IMPOSSIBLE 


ja hakkasin otsima erinevate portaalide kaudu ainult endale tuba, mida saaks 

suvakatega jagada või siis tuba korteris, kus elab teistes tubades veel teisi inimesi sest iga variant tundus parem kui pargi pingil ööbimine. See kusjuures on 

siin üli populaarne (mitte pargi pingil magamine #duud , kuigi siin on üli kahjuks tänavatel palju kodutuid küll), neil on lausa eraldi veebileht olemas, kust saab vaadata renditavaid tubasid või 

jagatud tubasid










____



Pika jutu vahepeale (lubasin et tuleb lühike aga no võta sa näpust) teile pildikesed Brighton beachist, mis on üks armsamaid randu kus olen käinud ja seda just nende imetoredate majakeste pärast kus vahel Dasha ja Chevil (kes tuleb augustis Eestisse Monashi ülikooli poolt vahetusõpilaseks #WuupWuup) ennast varjus peidavad.

Nimelt terve rand on täis erinevaid kirjuid väikseid majakesi mis kuuluvad kellegile või mida saab päevaks rentida, nende sees magada ei tohi. Kindlasti leidub palju #REBELKIDSE kes seda siiski teevad again and again and again 



__


NBNB!! Kui sul on parasjagu vaja midagi ilusat vaadata siis tseki mu lemmiklaulu -

_____





____


____








___


___








_______



Ja siis vahepeal oli ikka maailma suurim kurbus juba peal, ma ei saanud aru mida junni ma pidin ronima siia teisele poole maailma otsa nii kaugele oma sõpradest ja kallitest inimestest. Mul ei ole tavaliselt inimeste igatsust peal olnud välismaal elades (Ainult oma väikest kutsukest olen alati igatsenud) aga seekord lihtsalt oli kuidagi eriti jube raske olla nii eemal kõigist.


___   _   ___


Ja no loomulikult on eriti raske olla eemal oma kallist peiksist. 

Me hakkasime käima umbes täpselt üks kuu enne kui ma siia tulin ja kui ma tegin otsuse siia tulla siis me olime küll sõbrad juba pikka aega olnud aga polnud vähimatki plaani käima hakata ( vähemalt mul sel hetkel ). Võibolla see info annab natuke back storit, kui oleks teadnud et leian oma elu armastuse oma enda nina alt siis poleks arvatavasti seda otsust teinud et pooleks aastaks minema minna. 



_________________



Nojah, lennupiletid on ostetud suve keskpaigaks tagasi ja vahetada ei saa (jeps, juba uurisin kas saaks varasemaks) nii et ei olnud midagi parata. ÕNNNEKS varsti tuli Natalia ja siis juba varsti tuli ka Dasha lõpuks Melbourne ja ma polnud enam siin üksi.

Nii super hea tunne oli neid kahte siin, minuga samas linnas näha ja kallistada. Mis sest et kodu ikka olnud oli ikka kuidagi palju kindlam tunne (natuke, mitte liiga palju aga seegi midagi)



________


#KOHVIONELU

_______







___________



Terve selle aja elasin ma vahepeal maailma kõige armsama pere juures.


Pidin alguses nende juures olema esimesed kolm ööd, selle aja jooksul nad nägid et ma ei saa nii kiiretsi oma kodu ja lõpuks olin nende juures kokku umbes 10 päeva. See on ikka jube pikk aeg lasta kellelgi suvalisel võhivõõral enda juures elada - ikka JUBE PIKK aeg tõesti.

Ma olen nii väga tänulik neile selle külalislahkuse eest ja armastuse eest mis nad minu vastu osutasid, ilma nendeta austalt ma ei tea mis ma oleks teinud. 


____



Ma olin vahepeal juba valmis selleks et võtan oma kohvrid ja lähen kuskile pargi pingi alla magama, see oli päris õudne tunne kui aus olla.


_____




Ma teadsin et see armas pere ei viska mind välja tänavale never aga teate seda tunnet kui olete kellegi külalislahkust ära kasutanud ja nii jube halb tunne on.



Aga õnneks nad ise pakkusid et saan olla nende juures veel oma koju sissekolimiseni mis oli maailma suurim kergendus.












_________




JA SIIS JA SIIS!!!


(BLOOPER ALERT - happy ending on the way)



_______





Peale meie esimest koolipäeva, mis põhimõtteliselt oli väga mõtetu sissejuhatus hakkasime kõik koos kodu otsima ja leidsime paar varianti mida juba smala õhtul vaatama läksime.


PEALE ohtrate selfide tegemist ja kurvastamist ja igatsemist LÕPUKS LÕPUKS appikene LÕPUUUUKS leidsime ühe toa mida Natalia oli nõus minuga jagama.



no niiii toree!!!


________











______




#TUMBLR #STREETS #OF #MELBOURNE



______








___________






______



Esimene sissekolimise päev oli üsna kurb, tuba on Eesti mõistes üsna rääbakas, vähemalt alguses tundus, lage ja must igalt poolt.


Sai siis väike kurbuse hetk peetud ja hakkasin kohvreid lahti pakkima. Võtsin oma miljon pilti kodust kaasa ja mõni päev hiljem pügas naaber casually oma palmipuud ja võtsin omale koduloomaks ka ühe oksa.



_____


Siin see siis ongi, minu väike armas toapool koos umbes miljoni pildiga mis kaasa võtsin ja siit leidsin (suur osa ilusaid pilte on Colour Sisterhoodi konverentsi kutse pildid, IMEILUSAD) ja pluss minu väike palmipuu mille naabri prügikastist (basically) rotti lasin. 

____


____







___
___






____



Killuke kodumaa head kraami on ka kaasas - EVERYTHING MANGO yes please


___







_






____

_



Praeguseks on juba elu umbes mitu mitu korda ilusam ja vaikselt hakkab siin kool ka pihta. 


Vahepeal on juhtunud mitu väga lahedat asja millest kirjutan kindlasti tagantjärgi.



__


Väike sniik peek :


*Kuidas ma oma esimesel nädalal pulma crashisin ja pilte sain teha

*Kuidas ma oma teisel siinoldud nädalal pulma pildistasin esimese fotograafina full day

*Kuidas ma kohtasin kontvõõrate pulma pildistades austraalast kes on sõber minu ühe Tallinnas elava eestlasest tuttavaga


___


ÜHESÕNAGA - palju pulma juttu ja see on alles algus!









_____   CHEERS    _____