Istun, või õigemini laman,
lennukis üle kahe istme, Roosi magab. Täpselt meie ees istuvad Raili ja
Beno. Raili loeb Harry Potterit ja Beno teeb ka midagi tarka, kuulab mussi
vist. Heli ja Kirsika õpivad vahelduva eduga Hispaania keelt ja Kristi ja Kertu
istuvad kuskil eespool. Aknast välja vaadates avaneb imeline vaade – kuu
paistab ja kaugelt maa pealt kumavad vastu linna tuled. Juba üle kahe tunni
oleme istunud Oslo-Bergame lennul ja umbes sama palju on veel jäänud.
Umbes kuu aega tagasi tuli FB’i kiri, kus Beno kutsus noori
üle Eesti osalema misjonitripil Hispaaniasse, kus meie tiim aitaks ülesse
ehitada kohaliku kiriku noortetööd. Kuna ma olin juba aastaid tagasi Hispaania
misjoni tripi ideest kuulnud ja mulle see mõte väga meeldis siis olin koheselt
in.
Eile päeval läksime kõik koos esimese Ryanair lennu peale
(kokku on reisi peale 4 lendu + bussisõit Riiast Tallinna) ja jõudsime viieks
Oslosse. Edasi-tagasi lennujaamast Oslo
kesklinna bussipilet maksis õpilasele 240 NOK’i mis on umbes 32 euri. Lennupilet
ise oli päris odav, täpselt enam ei mäleta, kuskil 18 euri tiiru vist.
Bussijaama jõudes ootasime mu sõbranna õde, kes elab Oslos ja kellele sõbranna
oli kodust leiba ja kohukesi saatnud.
Heli oli meile eilseks ööks orgunninud ööbimise koolimajas,
kus parasjagu toimus suur kristlik noorte konverents - kes teavad PP’d siis
midagi selle taolist. Saime konverentsile tasuta pääsmed ja tasuta ööbismismaja
üheks ööks. Ainus asi oli see, et meil ei olnud ruumi pagasis magamiskottide
jaosk ja enne eilset hommikupoolikut polnud meil kellegil õrna aimugi kuidas me
seal koolimajas peaks magama. Üsna enne äralendu kirjutas üks Norra kutt
Helile, et saab meile magamiskotid orgunnida. Seega peale Laura jõudmist
bussijaama läksimegi ühte kirikusse, kus saime selle kutiga kokku. Laura oli
lahkelt nõus meiega see õhtu chillima ja meile teed näitama ning võib kindlalt
öelda, et ilma temata ei oleks me mitte kuskile kohale jõudnud.
Selles kirikus, kust me asjad saime, kohtasime peale kuti
veel ühte tüdrukut ning maailma randomim asi oli see, et Laura oli kunagi selle
tüdrukuga kohtunud mitmeid aastaid tagasi selle kiriku noortepiknikul ja see
tüdruk tundis ta ära. Tuleb välja et Oslo on sama väike kui Tallinn/Eesti.
Kuna Norras on trantsport päris kallis otsustasime kooli
kõndida. Lucy thing, et Norra kutt sai me pagasi ja magamiskotid autoga
koolimaiia viia, me ei oleks koos pagasiga sinna vist mitte kunagi kohale
jõudnud kuna me kõndisime sinna vähemalt tund aega ... ütleme nii, et päevane
trenni kogus sai mõnusalt täis. Kui me lõpuks kohale jõudsime oli konverentsil
just algamas õhtune programm – ülistus, tunnistus ja väike preach. Kui ma
siiamaani arvasin, et eestlased on ülistades üpriski tuimad, siis meie tiim oli
norrakatega võrreldes nagu elektrijänkud. Nad ikka üldse ei liigutanud ennast,
ime et suugi liikus. Kuid üldiselt oli seal väga mõnus. Kõik inimesed olid nii
ilusad ja stiilsed, nagu Tumblr’ist välja hüpanud kõik.
Läksime enne õhtu lõppu koolimaiia ja Laura läks koju.
Tüdrukud pandi magama ühte klassiruumi kus olid juba ees kaks tüdrukut. Beno
sai omale üksi suurema klassiruumi kui meil üheksa peale, klaveri, kraanikausi
ja kitarri. Tegime kõik koos pakisuppe ja läksime kõik kohe sleepi.
Täna hommikul magasime kaua, või õigemini mina magasin kaua.
Teised olid juba üheksast üleval, ma panin poole üheteistkümneni välja.
Ootasime Heli ära, kes läks hommiku programmisel ja hakkasime oma kompsudega ja
magamiskottidega linna tagasi kõndima. Tagasiminek läks palju kiiremini -
enamus ajast tegin pilte, siis läheb aeg nii kiiresti. Saime linnas Lauraga
kokku ja peale magamiskottide ära andmist läksime üllatus üllatus .... Mäkki.
Juustuburger on Oslos vist üks ainukestest asjadest mis on siin sama hinnaga
mis Eestis. Hiljem näitas Laura meile
linna ja oligi aeg bussi peale kiirustada.
Oslo on ikka äraütlemata kaunis linn. Esimene mulje, kui me
eile linna sisenesime, oli natukene futulistlik. Kes on Pariisis käinud, siis
Oslo meenutab kohati Pariisi „tulevikulinnaosa“, koht kus on koos palju kõrgeid
maju ja kogu linnaosa on mitme kihiline. Oslo on natukene sarnane – mitmeid
jalakäiiate sildu läheb üle auto teede ja arhidektuur on kohati üsna uudne.
Mida Oslos teha?
Me väga palju seal ei jõudnudki teha kui aus olla aga nii
palju kui Laura rääkis, siis kui Oslos on soodukad, tasub minna sinna shoppama.
Palju häid poode ja soodukate ajal väga odavad hinnad.
Kui te kunagi Oslosse peaksite juhtuma siis lihtsalt
jalutage ja lubage endale üks ära eksimine võõras linnas. Kõik need armsad
kohvikud, poed ja majad – nii ilus!
Varsti olemegi juba Hispaanias, ma ei kujuta ette kuidas
seal netiga on või üleüldse- kus me ööbima hakkame, kuid eks ma annan esimesel
võimalusel teada J!
 |
All the photos are taken by me (except for the first one) both with camera and phone
No comments:
Post a Comment